Toimetamine ja korrektuurilugemine on kaks erinevat, kuid üksteist täiendavat protsessi, mis mõlemad on olulised teksti kvaliteedi parandamiseks. Kuigi mõlema eesmärk on teksti paremaks muutmine, keskenduvad need erinevatele aspektidele. Siin on ülevaade peamistest erinevustest:

Toimetamine (redigeerimine):

• Fookus: Toimetamine keskendub teksti üldise kvaliteedi parandamisele. See hõlmab struktuuri, sisu, stiili, selgust, sujuvust, loogikat ja argumentatsiooni.
• Ulatus: Toimetamine on ulatuslikum protsess kui korrektuurilugemine. Toimetaja vaatab teksti üldist ülesehitust, kas argumendid on veenvad, kas keel on sihtrühmale sobiv ning kas teksti on lihtne lugeda ja mõista.
• Ülesanded: Toimetamine võib hõlmata:
  • Lõikude või kogu teksti ümberstruktureerimist.
  • Lausete ümberkirjutamist parema sujuvuse või selguse saavutamiseks.
  • Üleliigse info või korduste eemaldamist.
  • Faktide ja allikaviidete kontrollimist.
  • Tooni ja stiili kohandamist.
• Millal: Toimetamine tehakse tavaliselt kirjutamisprotsessi varases etapis, pärast esimese mustandi valmimist.

Korrektuurilugemine:

• Fookus: Korrektuurilugemine keskendub pindmiste vigade ja puuduste tabamisele. See hõlmab grammatikat, õigekirja, kirjavahemärke, trükivigu ja vormindust.
• Ulatus: Korrektuurilugemine on detailsem ja spetsiifilisem protsess kui toimetamine. Korrektor loeb teksti hoolikalt, et tuvastada ka kõige väiksemad vead.
• Ülesanded: Korrektuurilugemine võib hõlmata:
  • Õigekirja- ja grammatikavigade parandamist.
  • Kirjavahemärgistusvigade korrigeerimist (nt komavead, punktivead).
  • Sõnade poolitamise ja reavahetuste kontrollimist.
  • Vorminduse kontrollimist (nt kirjatüüp, kirjasuurus, veerised).
  • Ebajärjekindluste tuvastamist (nt arvude kasutamine, kuupäevaformaadid).
• Millal: Korrektuurilugemine tehakse tavaliselt kirjutamisprotsessi kõige lõpus, pärast kogu toimetamise lõpetamist ja kui tekst on peaaegu valmis avaldamiseks.

Lühidalt kokku võttes:

• Toimetamine parandab teksti sisu ja struktuuri.
• Korrektuurilugemine parandab vead keeles ja vormistuses.

Näide:

Kujutage ette, et olete kirjutanud artikli kliimamuutustest.

• Toimetamine keskenduks sellele, kas teie argumendid on loogilised ja veenvad, kas info on täpne ja asjakohane, kas tekst on hästi organiseeritud ning kas keel on lugejale selge ja kaasahaarav.
• Korrektuurilugemine keskenduks võimalike õigekirjavigade (nt "kliima soojenemine" asemel "kliimamuutus"), grammatikavigade (nt eessõnade vale kasutamine), kirjavahemärgistusvigade (nt puuduvad komad) parandamisele ja selle kontrollimisele, kas pealkirjad ja lõigud on õigesti vormistatud.

Oluline on mõista nende kahe protsessi erinevust, et tagada oma teksti parim võimalik kvaliteet. Paljudel juhtudel on ideaalne kasutada nii toimetamist kui ka korrektuurilugemist, et saavutada optimaalne tulemus.